Mida tähendavad erinevad lühendid fotokaamera objektiividel
?

Tihtipeale on meie käest uuritud, mida tähendavad need kahe- ja kolmekohalised tähelühendid objektiivide peal ning milline on parim objektiiv konkreetsele peegelkaamerale. Küsimusele “milline on parim objektiiv?” on raskem vastata, sest see sõltub eelkõige pildistaja eelistusest – millised on tema eesmärgid ja mida ta soovib pildistada, aga esimesele küsimusele püüame siinses artiklis vastuse küll anda.

Fotokaupu pakkuvad poed Eestis pakuvad lisaks originaalobjektiividele ka tuntud Jaapani objektiivide tootjate Tamron ja Sigma tooteid. Objektiivi valimisel võid avastada end tervet rida tundmatuid lühendeid lugemas.Vaatame lähemalt, mis erinevate tootjate lühendid objektiivide peal tähendavad.

Sensori suurus

sigma.jpgSensori suuruse järgi jagatakse peegelkaamerad kolme suurde rühma:
täiskaadriga kaamera - sensor sama suur kui 35mm filmi kaader ehk 36×24 mm;
poolkaadriga kaamera - sensor on poole väiksem kui 35mm filmikaader ehk umbes 24×18 mm, kasutatakse ka APS-C ja DX nimetusi;
4/3 kaadriga kaamera - sensori suurus u 17×13mm.

Miks ma kirjutan sensori suurusest?

Vastuse annab tähtsaim arv või arvude vahemik koos mm lühendiga objektiivil ehk fookuskaugus. Asi on nimelt selles, et objektiivide fookuskaugused on alati välja toodud täiskaamera sensori järgi ehk fookuskauguse number näitab alati seda suurendusastet ja vaatenurka, mida näeb täiskaader kaamera sensor.

Teiste kaamerate sensor on aga algsest filmikaadrist sündinud sensorist veidi pisem. Ja nende puhul peab arvestama niinimetatud „crop“ teguriga, mis muudab vastava objektiivi fookuskauguse pikemaks ning vaatenurga väiksemaks allpool tabelis toodud arv korda:

sensorid.JPG

Sensorite ja stabilisaatoritega seotud tähistused

Vastavalt kaameras olevale sensorile tähistavad erinevad tootjad oma objektiivide seeriaid erinevalt, ühed sobivad vaid poolkaader kaamera ette ning teised nii poolkaader- kui täiskaaderkaamerale.

sensorid2.JPG 

Käest pildistamisel on abiks stabilisaator, mis suudab kompenseerida käte liikumisest või tahtmatust värinast tekkinud hägusust. Loomulikult ei ole stabilisaator imerelv, kuid siiski suudab veidi kompenseerida ka vähesest valgusest tingitud veidi pikemat säriaega. Allpool toodud lühendid on objektiividel, mis kasutavad objektiivisisest stabilisaatorit.

stabilisaator.JPG 

Autofokuseerimise, objektiivisisese fokuseerimise tähistused

AF/MF on objektiividel asuv lüliti, mis võimaldab kasutada kas autofokuseerimist - asend AF või manuaalset fokuseerimist – asend MF. AF, automaatse fokuseerimisega ehk objektiivi liigutamisega tegeleb objektiivis väike mikromootor. Mida vaiksemalt ja kiiremini selline mootor toimib, seda mugavam on teda kasutada. Eriti on vaikne ja kiire mootor abiks laste, spordisündmuste pildistamisel ning ka kaameraga filmimisel.

af.JPG 

Objektiivisisene fokuseerimine ei muuda teravustamisel objektiivi pikkust. Kogu sisemine optiline liikumine toimub mitte-pikendatava objektiivi silindris. Nii on objektiiv kergem ja kompaktsem.

teravustamine.JPG 

Klaaside, läätsete tähistused

Valguse murdumist aitavad ühtlustada ning värvimoonutusi vähendada madala dispersiooniastmega erilised, aga kallid klaasid.

dispersioon.JPG 

Klaasil on omadus peegeldada ning tekitada helke. Kuna ka objektiivid koosnevad klaasläätsedest, siis kaetakse nende pindu peegeldusvastaste katetega.

peegeldus.JPG

Objektiivide seeriate tähistused

Võrreldes sama tootja objektiive, võib leida hinnas mitmekordse vahe, kuigi fookuskaugus ja/või ava on sama väärtusega. Tootjad jagavad oma objektiivide seeriaid omakorda profiidele ning asjaarmastajatele sobivaks.

profiseeria.JPG 

tamron-18-270-mm.jpgLoomulikult võivad tootjad lisada oma uuematele objektiividele veelgi uuemaid lühendeid, seega püüame olla muutustega kursis ning täiendame oma täheseletuste artiklit ka edaspidi.

 

Autor: Heigo Ensling